Author Archives: turundusklubi

Turundusklubi uus juhtkond

Uue aasta tulekuga toimusid ka turundusklubi juhtkonnas mõned muudatused.

Meie tegevjuht Kristin Krinal asus hoolega oma magistritööd kirjutama ning sellega seoses on tema kohustused üle võtnud ja tegevjuhi ametikohale asunud senine kommunikatsioonijuht Kristella Kõrgesaar. Uueks kommunikatsioonijuhiks on nüüdsest Mirell Prosa.

Suur aitäh Kristinile tehtud töö eest ning palju edu Kristellale ja Mirellile!

Turundusklubi juhtkond: Mirell Prosa, Kristin Krinal, Kristella Kõrgesaar

Vasakult: Mirell Prosa, Kristin Krinal, Kristella Kõrgesaar

Advertisements

Palju õnne!

Liina Pulges, Turunduse MuuSa 2012

Liina Pulges, Turunduse MuuSa 2012 (Pilt: Teet Malsroos, Õhtuleht)

Õnnitleme Turundusklubi head koostööpartnerit Liina Pulgest, kes pälvis AHHAA 2012. aasta turunduse eest Eesti Muuseumide Aastaauhindade konkursil Turunduse MuuSa ehk aasta turundaja 2012 tiitli. Soovime jätkuvat jõudu ja indu AHHAA turunduse edendamises!

Tänu Liina Pulgesele on ka Turundusklubi tiimidel võimalus AHHAA turundustöös aktiivselt kaasa lüüa. Meie ühiste projektidega on võimalik lähemalt tutvuda Turundusklubi projektide lehel.

Turundusklubi uus kommunikatsioonijuht

Turundusklubi kommunikatsioonijuht Kristella Kõrgesaar

Kristella Kõrgesaar – Turundusklubi kommunikatsioonijuht 2012/2013

Meie kommunikatsioonijuhi otsingud on edukalt lõpule jõudnud ning meil on hea meel teile tutvustada käesoleva hooaja kommunikatsioonijuhti Kristellat. Nüüd saate oma rõõmude, murede, uute ideede ja saatmist vajavate sõnumitega julgelt ka tema poole pöörduda (e-mail: kristella.korgesaar@gmail.com).

Uued projektid

Andres Kuusik, TÜ Majandusteaduskond

Andres Kuusik

Hooaeg 2012/2013 algab taas väga põnevate projektidega. Olgu esimesed neist juba siinkohal ka välja toodud:

  • Tartu linna muuseumide turunduskampaania
  • AHHAA kodulehekülje analüüs ja sisuline arendus
  • AHHAA 4D Lotte filmi viimine välisturgudele (koostöös välistudengitega)
  • AHHAA rahvusvahelise turundusstrateegia arendamine
  • AHHAA uue Kosmoseteemalise näituse turunduskampaania planeerimine ja korraldamine
  • Erinevate uudiskirjade sisuga eksperimenteerimine ja analüüs
  • AHHAA e-poe turunduskommunikatsioon
  • Sisustus E Kaubamaja kuvandi uuring
  • Sisustus E Kaubamaja kliendipäeva kontseptsiooni loomine ja korraldamine
  • Autofurgoonide rahvusvahelistumise projekt (koostöös välistudengitega)

See projektide nimekiri pole aga lõplik ja täieneb hooaja jooksul kindlasti veel. Nii et tegevust jätkub!

Turundusklubi alustab!

Kõik tudengid ja magistrandid, kes huvituvad turundusest ja tahavad proovida, kuidas on turundusega reaalselt tegeleda, on kutsutud turundusklubi käesoleva hooaja esimesele kokkusaamisele. Räägime selgeks Turundusklubi olemuse, tutvustame projekte ning alustame ka juba meeskondade moodustamist.Eelmistel aastatel oleme teinud koostööd näiteks Emajõe Suveteatri, Estiko, Antoniuse Gildi, Mayeri Industries, Tartu Ülikooli turundusosakonna, Sangari ja AHHAA teaduskeskusega (vt. eelmistel aastatel tehtud projekte ja koostööpartnereid täpsemalt meie Projektide lehelt). Sel aastal kavatseme jätkata kindlasti nii juba olemasolevate partneritega, kuid on lisandunud ka taas uusi ja huvitavaid projekte.

Turundusklubi eesmärk on pakkuda tudengitele võimalust reaalselt praktiseerida turundustööd. See on suurepärane võimalus saada kogemusi ja oma CV-sse lisada, et olete midagi reaalset turundusvallas korda saatnud ning seega tööturul hiljem konkurentsivõimelisemad olla.

Esimene koosolek toimub esmaspäeval (17.09.12) kell 16.30 ruumis A314 (Oeconomicumi saal). Peatse kohtumiseni!

Turundusklubiga liitumise põhjused

Sügisel viisime turundusklubiliste seas läbi küsitluse, mille käigus esitasime muuhulgas kõigile küsimuse: miks liitusid turundusklubiga? Vastuseid sellele küsimusele on võimalik näha allolevalt pildilt. Kokkuvõttes võib öelda, et kõige rohkem soovitakse saada uusi ja praktilisi kogemusi turunduse vallas. Oluliseks peeti aga ka võimalust oma vaba (ülikooli)aega sisukalt ja põnevalt veeta.  

Kogemused ja põnev elu

Turundusklubiga liitumise põhjused (sügis 2011). Kirja suurus näitab vastuste esinemise sagedust (mida rohkem nimetatud vastus, seda suurem kiri).

Turundusklubil külas Ain Tammvere

20. oktoobril oli Turundusklubil külas AS Estiko juht Ain Tammvere, kes rääkis enda ettevõtluse teekonna algusest ning andis ka turundusklubi liikmetele soovitusi edasiseks karjääriteekonna planeerimiseks. Praegu on Ain Tammvere AS Estiko juht, kuid lisaks sellele on tal elu jooksul olnud palju ettevõtmisi, mistõttu tema kogemused on väärt jagamist.

Igaühel meist on elus võimalik teha valikuid – kas hakata juhiks või palgatööliseks. Kõigil meist ei ole juhi omadusi ning juhi töö pole kerge – tuleb osata ette näha tulevikku, valida inimesi, teha investeeringuid jne. Samas on juhi töös aga palju meeldivaid aspekte, mida mujalt ei saa.

Rääkides dilemmast, et kas hakata palgatööliseks või ettevõtjaks, tõi külalisesineja välja, et lihtsam valik on hakata palgatööliseks – käia tööl kaheksast viieni ning mitte võtta endale riske ja kohustust või vastutust ettevõtjana. Ettevõtja töö nõuab 24/7 tähelepanu, kuid samas annab ka palju eeliseid. Näiteks on oluliseks eeliseks võimalus valida ise kollektiiv ja inimesed, kellega koos töötatakse ning päevast päeva kokku puututakse. Samuti on oma ettevõtte tegevuse organiseerimisel võimalus tegeleda selle valdkonnaga, millega ise tahad. Samas on selge, et kõik inimesed pole loodud juhtideks – karismaatilisus on väga tähtis ning vahel on haridusest tähtsamad kogemused ning kõhutunne, et julgeda teha hulljulgeid otsuseid. Juhi töö on oskus juhtida protsesse ning inimesi, mistõttu suudavad head juhid juhtida ükskõik mida ja ükskõik mis erialal. Samas võib olla liider ka olemata ettevõtte juht – tuleks pürgida professionaalsuse, kogemuste omandamise ning oma erialal parimaks saamise poole.

Ain Tammvere tõi välja, et haridus on väga tähtis ning tasuks püüelda selle poole, et olla milleski väga asjatundlik ja hea spetsialist. Oluline on teada ka detaile, mitte vaid igast asjast natukene, professionaalsus kitsas valdkonnas on suureks eeliseks. Lisaks haridusele on aga olulised inimsuhted, ilma milleta on palju keerulisem soovitud eesmärkideni jõuda või uusi võimalusi leida. Sellepärast tasub pöörata tähelepanu sellele, millised inimesed meid ümbritsevad, sest iial ei tea, kelle abi tulevikus vaja võib minna.

Turundusklubi on suurepärane võimalus kohtuda ja saada tuttavaks ettevõtlike, aktiivsete ja edasipüüdlike inimestega. Kui on olemas sisemine tung olla ettevõtja, siis igaljuhul tasuks see ära proovida, eksimises pole midagi halba ja võib ju juhtuda ka nii, et asi õnnestub!

Lõpetuseks üks tsitaat Ain Tammverelt: “Ole liider ja kui ei saa olla kuskil kategoorias liider, tee ise oma kategooria. Ei tasu lihtsalt sabas jõlkuda!

vasakul AS Estiko juht Ain Tammvere, paremal TÜ turunduse õppejõud Andres Kuusik

Andres Kuusik: Riik kui pesupulber

Kes ei oleks poes sisseoste tegemas käies puutunud kokku tasuta näidistega? On need siis degusteerimise vormis või on tasuta näidis pandud teibiga mõne sind huvitava toote külge (näiteks pesuloputusvahend pesupulbripaki külge või mingi kastmepakike kartulikrõpsu paki külge).

Tasuta näidiste kasutamine on turunduses üsna populaarne meetod, mille eesmärk on panna inimesi tegema esmaostu ja seejärel ka kordusoste. Paljudel juhtudel ei oska inimesed enne tarbimist kauba väärtust ja endale sobimist õigesti hinnata. Degusteerimiste või tasuta näidiste proovimisega on kliendil võimalik hinnata konkreetse kauba omadusi võrreldes varasemate kogemustega teiste kaupadega ja kui need omadused on teistega võrreldes paremad, hakkab inimene seda toodet teistele eelistama.

Nagu selgub, on ka riiki võimalik turundada sarnaselt pesuloputusvahendiga või kastmepakikesega. Kui inimene läheb kindla eesmärgiga külastama mingit üritust mingis suvalises riigis, siis tema peamine sihtkoht on nimetatud üritus, mitte riik – ta «ostab üritust», tehes kõikvõimalikke kulutusi, et üritusel osaleda (piletid, transport, majutus jmt). Samas, kui ta sinna üritusele läheb ja seal viibib, tutvub ta paratamatult ka selle riigiga, kus üritus aset leiab. Seega saab seda riiki käsitleda kui tasuta tootenäidist, mis antakse kliendile põhitootega kaasa.

Kui ürituse külastajale riik meeldib, võiks tal tekkida huvi ka «riiki osta» ja järgmine kord, kui ta tuleb korduvkülastajana tagasi, on sihtkohaks juba riik ise, mitte üritus (vt joonis, variant a). Samas jääb loomulikult alles ka võimalus, et riiki külastatakse ka edaspidi vaid mingi konkreetse ürituse külastamise eesmärgil (vt joonis, variant b).

Turisti võimalikud eesmärgid riigi külastamiselEt eelneva jutu paikapidavust teaduslikult uurida, analüüsiti koostöös Tartu Ülikooli inimgeograafidega turistide telefonikasutuse andmeid. Õnneks kasutavad inimesed reisil olles oma mobiiltelefone järjest rohkem. Ja iga kord, kui keegi oma telefoni kasutab (kõnele vastates, sõnumit saates või helistades), jääb sellest mobiilioperaatori andmebaasi märge, mis sisaldab telefoni numbrit, antenni andmeid, mille piirkonnas mobiiltelefoni kasutati, aega, kunas telefoni kasutati, ja riiki, kus telefon on registreeritud. Et ei toimuks inimeste jälitamist ja nende privaatsuse rikkumist, asendab mobiilioperaator telefoninumbrid suvalise ID-numbriga. Juhuslikult genereeritud ID jääb samale telefoninumbrile alati samaks.

Neid andmeid kasutades selgitati kümne ürituse baasil välja, kui paljud välisturistid mainitud üritustel viibisid, kes neist olid sel ajal esimest korda Eestis ja kui paljud neist hiljem Eestisse tagasi tulid. Kui oli tõendeid, et mingit mobiiltelefoni on pärast üritust kunagi hiljem veel Eestis kasutatud, siis uuriti, kas see aeg kattub mõne ürituse toimumisega, et oleks selge, kas tuldi tagasi lihtsalt turistina või jälle mingile konkreetsele üritusele.

Vaatluse alla võeti väga erinevaid üritusi – nii ühekordseid kui perioodilisi, nii kultuuri- kui spordiüritusi. Tulemustest selgus, et osa üritusi, nagu väga spetsiifilised spordivõistlused (Eesti ja Inglismaa vaheline jalgpallimatš 2007 ja karate EM 2008), ei ole head korduvkülastajate loojad. Tõenäoliselt on tippsportlased ja ka korraldajad liiga pühendunud võistlusteks valmistumisele ja nii ei jää tasuta näidise (ürituse asukohariigi) degusteerimiseks piisavalt võimalust. Samas on kõik tavaturistidele mõeldud üritused ja ka kõik kultuuriüritused väga head korduvkülastuste loojad.

Tulemused näitavad, et riigi näol tasuta näidise pakkumine töötab väga hästi – kümnest üritusest kaheksa puhul (näiteks Metallica kontsert, Õllesummer, hansapäevad jmt) tuli ligi kolmandik üritusel viibinud esmakülastajatest hiljem tagasi nii, et nende sihtkohaks oli Eesti, mitte enam konkreetne üritus.

Samas selgus ka, et osal perioodilistel üritustel on väga lojaalsed osavõtjad. Nii näiteks Alexela ralli puhul on hiljem pooled külastajatest järgnevatel aastatel jälle ralliüritusele tagasi tulnud. Seega saab riiki pesuloputusvahendiga sarnaselt turundada küll. Miks see teadmine kasulik on? Aga selleks, et see avab uued võimalused riigi kui sihtkoha turundamiseks.

Nii nagu äris, suureneb konkurents ka riikide tasemel järjest ja turunduse tähtsus riigi tasemel üha kasvab. Samas, kui äris on aru saadud, et uusi kliente hankida on mitu korda kallim kui vanu kliente hoida, siis riikide tasemel domineerivad jätkuvalt kallid reklaamikampaaniad ja üritused, mille eesmärk on eelkõige riigi tuntuse suurendamine ja seeläbi uute külastajate saamine.

Selle artikli valguses on aga edaspidi võimalik hakata ka riigi tasemel mõtlema, milliseid üritusi ja kuidas korraldada, et kord juba riiki meelitatud turisti hoida ja siia tagasi tulema panna.

Raamat: Teadlik turundus

Teadlik turundus - Kogu turundusvaldkonna temaatikat hõlmav, lugejasõbralikult struktureeritud ja rohkete praktiliste näidetega raamat on kasulikuks abivahendiks igale müügiga tegelevale inimesele, rääkimata tema asjakohasusest turundusinimestele, juhtidele ja firmaomanikele.Nagu ehk juba kuulnud ja näinud olete, ilmus märtsis TÜ Majandusteaduskonna turundusõppejõudude poolt kirjutatud põhjalik raamat-õpik “Teadlik turundus”. Raamat sisaldab põhjalikku teavet turunduse planeerimisest ja -tegevustest ning on abiks nii turundusega alles tutvust tegevale inimesele, kui ka turundajale, kes strateegilise turunduse vallas pisut teadmiste värskendust vajaks. Raamatus on erinevate käsitluste illustreerimiseks välja toodud ka rida näiteid praktikast.

Raamat on jaotatud neljaks suuremaks osaks, käsitledes kõiki olulisemaid turundustegevuse etappe.

Teadlik turundus - raamatu ülesehitus

Raamatu sisuga saad lähemalt tutvust teha siin. Raamatut saab lähemalt uurida ja endale soetada kas turunduse õppetoolis (Oeconomicumis, A214) või suuremates raamatupoodides.

Oled juba jõudnud seda raamatut lugeda? Kui jah, siis anna meile ka tagasisidet – mis meeldis või mis oleks võinud teisiti olla või mida hoopiski rohkem olla.

Turunduse ja juhtimise magistriõpe Kuressaares

Tartu Ülikooli majandusteaduskond kavandab uut magistriõppe programmi Saaremaal ning pakub võimalust magistriõpinguteks turunduse ja juhtimise erialal. Õppetöö algab 2010. aasta sügisel ning toimub Kuressaares koostöös SA Ülikoolide Keskusega Saaremaal ja KG Koolituskeskusega Osilia.

Pikemat artiklit saad lugeda siit: http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=35038